3.08.2016
Sai soetatud kiirmüügist 2009. a BMW 535d. Vahendaja pakkus tuntavat hinnaalandust ja pärast väikest nõupidamist elukaaslasega sai ta ära võetud. Vahendajaga sõlmisin lihtkirjaliku ostu-müügi lepingu nagu selle blankett kuskil Maanteeameti Liiklusregistri (MNT, LR, endine ARK) veebis on ja nagu neid ennegi olen vormistanud. Mõne päeva pärast sõitsin elukaaslasega Saue LR büroosse auto esmasele ettenäitamisele, seal sain õnneks pärast tunnist sabatamist löögile. Tehti pilte, uuriti kerenumbreid, tehasetähiseid, klõbistati arvutit. Pärast väikest asjatamist väljastati esmase ülevaatuse akt resolutsiooniga: registreerimiseks kõlbulik, dokumendid edastati täiendavasse kontrolli. Kuid dokumentidega algas häda: nimelt oli sõidukiga 1 ostu-müügi leping, LR ametniku jutu järgi pidavat neid olema nii palju, et kett saaks kinni eelmise (Saksa) registris oleva kasutajaga.
Tsiteerime siin asjaõigusseadust:
§ 90. Valdaja omandi eeldus
(1) Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse
oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
Lisaks olid olemas Saksa registritunnistuse mõlemad pooled. Saksas omab Teil II sellist tähendust, et eeldatakse omaniku staatust.
Käima läks haldusmenetluslik mudamaadlus.
6.08.2016
Pärast pikka jagelemist auto müüjaga õnnestus talt välja nõuda 2 eelmist ostu-müügilepingut. Edastasin paberid fotokoopiatena LR-ile. Samuti taotlesin kirjas infot, millises staadiumis on sõiduki registreerimismenetlus. Kuigi vastavalt ülaltoodud AõS-ile sellist halduspraktikat ei tohiks olla.
Seda kinnitab ka Liikluskindlustusseaduse eelnõusse lisatud õiguslik analüüs:
"Tulenevalt
Viini Teeliikluse konventsioonist[1] ja Euroopa Liidu
Nõukogu direktiivist nr 1999/37/EÜ (Sõidukite registreerimisdokumentide
kohta)[2], tähendab sõiduki
liiklusregistris registreerimine sisuliselt sõidukile maanteeliikluse loa
andmist – liikluses võib osaleda üksnes liiklusregistris registreeritud sõiduk.
Liiklusregistriga on seotud näiteks sõiduki tehnoülevaatuse süsteem, mis tagab,
et informatsioon sõiduki (liiklemiseks vajaliku) tehnilise korrasoleku kohta on
kättesaadav. Samuti käib liiklusregistri kaudu sõidukite identifitseerimine –
liikluses võib osaleda ainult selline sõiduk, mida on võimalik tuvastada (eriti
oluline on see näiteks sellisel juhul, kui sõidukiga tekitatakse liiklusõnnetus
välisriigis). Sõiduki liiklusregistris registreerimine tähendab seega
sisuliselt, et sõidukit soovitakse liikluses kasutada ning formaalselt on antud
sõidukile ka luba liiklusesse minna. Sõiduki omandiõigus tekib kehtivas
õiguskorras müügilepingu (või mõne muu võõrandamislepingu) sõlmimisega ning
sõiduki liiklusregistris registreerimine ei ole vajalik ainult selle pärast, et
teha oma sõiduki omanikuks olemise fakt legaalseks – sõiduki
tegelikku faktilist omandiõigust ei muuda sõiduki liiklusregistris
registreerimine või sõiduki registrist kustutamine.
Liiklusregistris on märgitud sõiduki omanikuna isik, kes on oma omandiõigust
sõiduki registritoimingu tegemise hetkel tõendanud.
[1] Viini
1968. aasta teeliikluse konventsioon ning selle juurde kuuluvad hilisemad
kokkulepped ja konventsiooni täiendused (korraline täienduste tsükkel on iga
kümne aasta möödudes). Konventsioon on arvutivõrgus kättesaadav: http://www.unece.org/fileadmin/DAM/trans/conventn/Conv_road_traffic_EN.pdf
[2]
Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1999L0037:20040501:ET:PDF "
8.08.2016
Läksin koos elukaaslasega Mustamäel asuvasse LR büroosse. Seal esitasin uue taotluse registritoimingu tegemiseks koos täiendavate ostu-müügilepingutega, mis tõendavad auto hankimise nn ketti, mille ma müüjalt välja pigistasin, kuid mida tegelikult eespool mainitud seletuse järgi tegema ei pidanuks. Kuid jõuad sa "organitega" vaielda, oluline oli asi liikuma saada. Esitasin paki üle leti, blond näitsik asus neid puurima- uurima. Lepingute ahel oli siis järgmine:
Saksas elav türklane>> Saksas autosid müütav firma>> leedukas>> eestlane>> ja mina.
Esimene küsimus tekkis, et Saksa leping polnud originaal ja oli esitada ainult 1. osa 2-poolsest lepingust, kus puudusid allkirjad. Enam vähem veel arusaadav. Järgmiseks tekkis tal küsimus, miks Saksa müüja oli leeduka nime ette märkinud "KFZ", kuid kui sama leedukas auto edasi müüs, siis oli ta juba eraisik. Teenindaja käis dokumentidega kuskil tagaruumis ja siis ta sai endale kinnituse, et see ahel pidi nagu sobima. Lisaks kutsus ta meie asjaajamise juurde meesterahva, kes tutvustas ennast LR-i juhataja asetäitjana. Koos asja uurides jõudsime konsensusele, et ainukeseks takistavaks puuduseks registritoimingu sooritamiseks on Saksa müüja lepingu teine osa koos allkirjadega ja mööndi koopia lubatavust, kui lisaks on esitada e-kirjavahetus Saksa firmaga. Kui küsisin, et kas on veel vajalik leping Saksa firma ja auto Saksa reg tunnistuse järgse valdajaga, siis vastati, et ei, sest tegu on suure firmaga, mis olevat piisavalt autoriteetne. Seega lepingute õigusjärgsust oli vaid vaja nö väikeste tegelaste ehk eraisikute vahel, rohkem see asi ei huvitanud (sic!).
Sai veel LR-i juhataja asetäitjalt küsitud, et kas on veel registreerimist takistavaid asjaolusid, siis vastatati:"Ei ole.". Kui küsisin veel kord üle, kas on takistavaks asjaoluks mingi maksuameti menetlus, siis vastati samuti:"Ei ole!". Õndsas teadmises, et pärast lepingulise puuduse kõrvaldamist saab lõpuks asja korda, läksin koju ja esitasin kohe Saksa firmale lepingu väljanõudmise palve. Saksa pool selle kenasti poole tunni jooksul ka täitis.
Sõitsin koos elukaaslasega registrisse tagasi, sabatasime ligi pool tundi ja saime jutule teenindajaga, kes vabandas kohe, et on õpilane ja kutsus kohale LR-i juhataja asetäitja, sama meesterahva. Too vaatas lepingud üle, need tundusid nüüd sobivat, kuid järsku ütles, et registreerida siiski ei saa, kuna maksuameti poolt pole heakskiitu. Lugejale selgituseks, et tegu on 2009. aasta autoga, mida LR-is peetakse oma olemuselt kahtlaseks ja mille dokumendid edastatakse miskipärast automaatselt EMTA-le, kuigi selliseks tegevuseks liiklusseaduses volitusnormi ei ole. Samuti pole mitte üheski seaduse jõuga aktiks kirjas, miks just 2009 ja üles. Pärisin talt selle peale aru, et miks ta ennist rääkis teist juttu, hakkas mingi ähmane pobin. Kui ütlesin, et minu arust ta ennist ajas jama, siis läksid tal "suled kohevile" ja kinnitas, et ju siis ajas. Nõudsin talt registreerimise keeldumise alust liiklusseaduse alusel, mida pidin mitu korda kordama, pärast mida kutsus mind enda kabineti ette sekretäri ruumi ja pani ligi 20-ks minutiks ootele. Ju siis hakkas liiklusseadusest otsima paaniliselt oma keeldumise alust, mida mulle põhjuseks tuua.
Liiklusseaduse vastav norm:
§ 77. Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
(1) Maanteeamet teeb otsuse mootorsõiduki või selle haagise registreerimisest või muu registritoimingu tegemisest keeldumise kohta, kui:
1) esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2) mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele nõuetele või
3) on koostatud varuosadest;
4) mootorsõiduk või selle haagis on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud.
1) esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2) mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele nõuetele või
3) on koostatud varuosadest;
4) mootorsõiduk või selle haagis on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud.
Kuna liiklusseadusest ta tuge ei saanud, siis pistsin talle reg avalduse nina alla ja taotlesin kirjalikku põhjuse fikseerimist, mida ta siis pärast mõningast puiklemist ka tegi. Kirja läks:"Toimingut ei teostata, kuna MTA vastust ei ole". Allkiri.
Kuna liiklusseaduse § 76 lg 1 kohane 5 päeva tiksus täna täis, siis esitasin MNT-le vaide.
Ääremärkuseks. Vandeadvokaat Leon Glikman oma arvamusloos Õigusemõistmine teiselt planeedilt öelnud:
